Redis "Vienna" F1

* Sõna “redis” pärineb ladinakeelsest sõnast “redix” mis tähendab tõlkes “juur”. 
Kust on meile tulnud redis. Tundub nagu oleks ta alati olemas olnud. Aga kas on ikka nii?
Legendi kohaselt on redis seikleja Marco Polo poolt toodud Hiinast Veneetsiasse. Itaalia aednikud on aretusega parandanud redise maitseomadusi, valmimise kiirust, aretanud erinevaid värvi ja kujuga rediseid. Itaaliast levis redis kogu euroopasse ja XVIII sajandil jõudis ka venemaale. Redis toodi venemaale Hollandist Peeter I poolt ja ta andis selle kasvatamiseks Sankt-Peterburi apteekri aeda.

* Paljudel aiapidajatel läheb redis putke ja õitsema – selle tulemusel normaalseid juurvilju ei saagi. Põhjusi on siin mitu: peenikesed ja vanad seemned, liigne külvitihedus, kuiv muld. Pikaaegsed madalad temperatuurid põhjustavad seda, et taimed hakkavad õitsema ja juurviljad on puised ja söödamatud.
Kasvatada tuleks redist avatud ja päikeselisel kohal, varjus on lehestik väga väljaveninud, juurviljad aga peenikesed ja halva kvaliteediga. Redis on lühikese päeva taim, seepärast tuleb teda kevadel võimalikult varakult külvata, kui päevad pole veel liiga pikad või siis suve lõpus, mil nad jälle lühemad on.
Redise juurestik on nõrgalt arenenud, seepärast kastetakse teda 2-3 päeva tagant, kuivade ilmadega aga iga päev (5-8 L /m2).